Mängult on päriselt


“Mängult on päriselt” – Diana Leesalu

Ülevaade

  • Raamat räägib perekonnast, kus isa on kooli direktor, ema laseb mingi tantsijaga jalga ja lapsed peavad ise oma probleemidega hakkama saama.
  • Õde on kooli lõpetanud ja läheb Tartusse õppima. Tema vend käib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor.
  • Mirjam ei viisti koolis käia ja hakkab oma ühikakaaslastega koos pidutsema.
  • Mikul saab kõrini ja ta otsustab kooli põlema panna ja ise kodunt ära põgeneda.
  • Mirjam hakkab suhtlema oma sõprade tuttava Marioga, kes kaasab tüdruku mängu.
  • Mikk hääletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tänavalaps. Ta tutvub Šasa ja Jaanikaga.
  • Šasa võtab Miku enda hoole alla ja õpetab talle, kuidas tänaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada.
  • Mikk hakkab koos Šasaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sõbrad, kellega koos poisid eramajades vargil käivad. Mikk rikub kõik ära ja signalisatsioon hakkab tööle, Marx lubab poisid ära tappa.
  • Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mängivad (mäng seisneb selles, et igaüks tõmbab ühe tiku ja kellel on kõige pikem annab ülesande ja kellel kõige lühem peab selle täitma). Nad korraldavad ühikas kõikvõimalike jamasid. Oma sünnipäeval magab Mirjam Jartsiga.
  • Mario kaob kahtlaselt.
  • Šasa ja Jaanika võetakse kinni, Mikk pääseb põgenema. Ta ei leia Jaanikat ja Šasat. Raamat lõppeb sellega, kuidas Mikk sillalt alla kukub ja surma saab. 

 

 

Katkend (lk 273-274)

“…Marx oli vaid mõne meetri kaugusel. Aeglaselt tõmbas poiss jopeluku eest lahti ja surus käe põuetaskusse. Nähtavale ilmus tume karbike.

“Näe, tõmba üks tikk,” ütles Marx ning tuli veel lähemale.

“Ole vait ja ära ulu raisk.”

“Ma olen nii kadunud,” mõtles pisike poiss. Ta üritas Marxi endast eemale lükata, aga jõudude vahekord oli ebaõiglaselt ühele poole kaldu.

“Persse, ära rabele. See on lihtsalt mäng. Kuidas sa aru ei saa?”

“See ei ole mäng. See on päriselt,” nuuksatas poisike.

Tema jalad ei kuulanud sõna. Ta ei saanud põgeneda. Ta ei saanud teha enam ainsatki sammu. Hirmuäratav kõrgus muutis ta abituks.

“Võta üks tikk,” ütles Marx veel kord ning surus avatud karbi poisile nina alla.

“Mine palun ära.”

Aga Marx ei läinud. Ta haaras kramplikult piitspeenikesest käsivarrest ning raputas kõhetut keha kogu jõust, paisates välja viimsedki riismed oma vihast ja kibestumisest. Väike poiss tegi meeleheitliku katse ennast lahti rebida. Tal ei olnud palju jõudu, kuid üüratu hirm andis väge. Venivad sekundid püüdisid otsustada, kes väljub rüselusest võitjana. Selle filmi lõpp oli lähedal. Kaadrid vaheldusid meeletu kiirusega ja mängima hakkasid kõik saatuslikud meloodiad. Ühekorraga…”

Küsimused

1. Kes on peategelane?

Mikk.

2. Iseloomusta Miku suhteid oma koolidirektorist isaga.

Miku isa ei hoolinud Miku arvamusest eriti. Mikk pidi oma jamadega ise hakkama saama. Miku isa arvas, et kõik probleemid lahenevad tänu psühholoogile.

3. Millised olid Miku ja Mirjami vahelised suhted?

Mirjam pidas oma venda imelikuks ja leidis, et ilma Mikuta oleks elu palju parem. Miku pärast ei saanud tema neid asju, mida ta tahtis. Tegelikult ta ikkagi hoolis Mikust mingil määral. Mikk teadis, et ta õele ei meeldi, aga hoolis temast samuti.

4. Kes on Miku parimad sõbrad?

Miku parimad sõbrad olid Šasa ja Jaanika.

5. Milline on Mikk iseloomult?

Mikk oli tagasihoidlik, ta suhtus teistesse lugupidamisega. Ta oli hea sõber. Tänu sellele, kuidas temaga koolis käituti ei lasknud ta endale lõpuks inimesi ligi ja arvas, et inimesele polegi kedagi vaja.

Kirjandi teema

Ma arvan, et selle raamatu põhjal võiks kirjutada teemadel “Tänavalapsed” ja “Koolivägivald”.

 


Hello world!

Welcome to WordPress.com. This is your first post. Edit or delete it and start blogging!